Lapse sünni registreerimine (abielus olevatel vanematel ja sünnitushaiglast sõltuvalt on võimalik e-teenuste kaudu aadressilt www.riik.ee–> e-teenused kodanikule –> x-tee teenused –> rahvastikuregister)

Sünni registreerimise avalduse esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates isiklikult kohale tulles. Sünd registreeritakse seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast alates.
Sünni registreerimiseks vajalikud dokumendid:
• avaldajate isikut tõendavad dokumendid;
• tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta;
• kui lapse sündi tuleb registreerima abielus olevate vanemate puhul üks vanem, siis teise vanema kirjalik nõusolek lapsele pandava nime kohta.
Perekonnaseisuametnikul on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka muid sünnikande tegemiseks vajaminevaid andmeid tõendavaid dokumente (näit vanemate abieludokument).
Avaldused ja kõik dokumendid esitada eesti keeles.
Võõrkeelsed dokumendid esitada koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Sünnikande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostille`ga, kui välisleping ei näe ette teisiti .
Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:
1) kes on lapse emaga abielus;
2) kes on isaduse omaksvõtnud või
3) kelle isadus on tuvastatud kohtus.
Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel. Juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, on isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võimalik ka naise raseduse ajal.
Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse, mille võib esitada notariaalselt kinnitatuna. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid ning on võimalik teha isaduse omaksvõttu lapse tegeliku isa poolt.
Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteoleva vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.
Alaealistel last ootavatel tulevastel lapsevanematel on soovitatav pöörduda aegsasti enne lapse sündimist kohtu poole oma õiguste laiendamiseks, et neil oleks võimalik ilma oma seaduslike esindajateta lapse sündi registreerida.
Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajaile soovi korral sünnitõend.

Lapse sünni registreerimise e-teenust saavad saavad kasutada ainult need lapsevanemad, kes on omavahel abielus. Sünni registreerimise avaldus allkirjastatakse digitaalselt mõlema vanema poolt.

Alates 18.04.2016 ei registreerita Põltsamaa Vallavalitsuses sünde ja surmasid.

Sündi või surma saab registreerida Jõgeva Maavalitsuses (Jõgeva, Suur 3, tel 776 6320 ja 776 6390) ja Põltsamaa Linnavalitsuses (Põltsamaa, Lossi 9, tel 776 8568).